Monday, October 31, 2016


October. No snow, +8C, low clouds, too  much rain, landslides. 2016.  Not the business usual in the Arctic, where it should be winter

Tõsine asi, eks.
It's serious.
And you can belive a person who lives in the Arctic. My friends, who have lived here 10, 15, 20 years all say one thing... it's less and less snow, ice, minus degrees, with every year!
It's my third winter here... and even i can see the change... because here it is visual and fast!





Happy Halloween!

Oktoober ongi nüüd läbi. All korrusel helistati kõvasti uksekella: uks lahti, käsi kommikotti, siia, siia ja siia. Meisterdasime oma esimese kõrvitsalaterna ja tuli päris kena. Ma olin juba peaaegu nõus terve selle halloweeni värgiga... peaaegu.

Friday, October 28, 2016



Pidada kinni igapäevasest sissekandest polegi nii kerge. Eile jäin õhtul poisse magama pannes ise ka magama ja siis pärast ei tulnud enam öösel und. Järgmine nädal ongi november. Päike enam üle horisondi ei tõuse ja päev on sama lühike: neli tundi halli hämarikku, mis iga päev umbes 20 minutiga lüheneb. Järgmine nädal pole isegi seda. Ongi öö. Pikk, pikk öö.
Meile on see kolmas polaaröö. Kerge hibernatsioon ja lugematud kohvitassid!

Wednesday, October 26, 2016

25.10.2016

Eilne päev oli päris produktiivne. Aga miskipärast on järgmine päev pärast sellist pingutust nagu üks suur veniv näts ning kuigi üht-teist saab ikkagi siiski tehtud, mõneti ehk isegi mitte kehvemini kui eile, siis on tunne ikkagi selline so- so. Vihma kallal ilkumine lõppes õhtul kui (juba) peale kella kuut hakkas linnakohal tantsima roheline virmaliste punt. Pidu kestis ca kella üheksani ning mul õnnestus ka välja pildistama minna. See väike pisiasi, et kuidas oma kaamera sätestada aurora borealise tabamiseks... jäi tegemata, nii et lõpuks oli katse-eksituse-meetodil klõpsimine ja kaasvaatlejate abi see, mis suutis mu panna jäädvustama vähemalt midagigi. Ilupilte teen siis mõni teine kord. 
Aga mis seal ikka: kui jagatud rõõm on toppeltrõõm, siis jagatud ebaõnnestumine on ...ka rõõm. Ja virmalisi on tegelikult ka päris äge niisama vaadata. 

Esimesed pildid tegin koos poistega rõdul. Virmalised olid nii tugevad, et isegi linnatuledes olid nad nähtavad ja paistsid õrnrohekad(talvaliselt sööb linnavalgustus värvi ära ja aurora paistab pigem hallikas).
Aga fotokal on kõik valesti alates säriajast kuni ava suuruseni jms.



Homseni!

PS. eile oli  mu kodulinna naabritädi 103. sünnipäev! Pean talle rääkima, et tema sünnipäeval selline vinge etendus meil toimus, jah.

Tuesday, October 25, 2016

Juhtus see, mis juhtuma pidi.
Ma kirjutan nüüd eesti keeles, sest tuleb välja, et see polegi enam nii lihtne. Sel semestril pean tegema mõned tööd emakeeles ning olen jäänud hätta. Materjalid on nimelt kõik ja enamjaolt kas inglise või saksa keeles. Neid keeli oskan nüüd peale kaheaastast giidikogemust omavahel päris kenasti vahetada, ainult eesti keel on jäänud kodu- ja köögikeeleks. Ma ei tea enam sõnu, tegelikult isegi lihtsaid sõnu, eelkõige lihtsaid, emakeelseid sõnu. Mis siin aitab? Lugemine muidugi! Aga aeg on piiratud: lugema peab, kuid lugema peab eelkõige neid võõrkeelseid artikleid.
Väike lahendus: nüüd ilmub iga päev natuke eesti keelset teksti just sel eesmärgil, et pea, näpud, silmad harjuksid moodustama pikemaid lauseid ja produtseerima teksti. Produtseerima... produce... tootma/looma. Asi on tõsine. Et kirjutamisblokki ei tekiks, kirjutan nii nagu räägin ning ühtlasi loodetavasti leian selles protsessis, tahtsin öelda  edenemises?, ka oma hääle üles.

Millest alustada? Ilmast? Muidugi. On oktoober, väljas on kolm kraadi sooja ning sajab vihma. Täiesti tavapärane oktoobrikuu teisipäev kui vaid poleks tegu oktoobrikuuga Teravmägedel, Arktikas. Seal, kus elavad polaarrebased, põhjapõdrad, morsad ja jääkarud. See on mu kolmas sügis siin ja esimest korda on oktoobris tõesti veel sügis. Varasemalt on septembri teisel poolel õhus juba talvelõhn ning isegi kui lumega sel ajal pole priisata, on siiski külm ja karge, jõed ei kohise ja ojad ei vulise, taevas on roosa. Mis toimub? Sügis on kõikjal olnud pikk ja soe, kuid siin üleval ei tähenda see head. Vihma hulga suurenemine tõstab maalihke riske (et kuna puid pole eks) ja  temperatuuri kõikumine üles- ja allapoole nulli ning jääkiht katab maapinna ei pääse põhjapõdrad "rohule" ligi. Karudest ma ei hakkagi rääkima.
Tänane vihm on natuker eriline, sest kuigi meil orus sajab alla vesi, siis teiselpool lahte ning mädedes tuleb samal ajal alla lörts. Loodetavasti läheb nüüd külmaks.... mis sest, et enne lumekihi tulekut, tuleb tõenäoliselt liigelda uisutades või jääkassidega.


September 2016

Tuesday, October 11, 2016

foreigner
i'm a foreigner
when i go on a holiday then im a tourist
i am not a tourist
i live here
when i introduce myself  they ask
where are you from
and i answer
i'm from
estonia, germany, italy, chech, switzerland,  japan, brazil
they say that they were on holiday in
Vilnius, Genf, Monaco, Warsaw, Graz, Busan, Puerto Rico
they smile
an awkward smile
i smile
an even more awkward smile
essence of quirkiness
it's not my city, not my country, my language not even close
or is it
It's all the same from a distance
no trees
i gather my thoughts
fear not
for I can tell you all the wonderful stories of my home
the gaze goes past 
to another person
a hand is reached out
to another person
that was it
our introduction
my questions
where did my questions go
where are YOU from what do you DO


i stand up and look across the room the space i see around me where are they the foreigners with whom i don't share country culture language we share being foreigners we speak in a foreign language with each other and we listen to 
each-others stories 
about 
home.