♥

25.10.2016

Eilne päev oli päris produktiivne. Aga miskipärast on järgmine päev pärast sellist pingutust nagu üks suur veniv näts ning kuigi üht-teist saab ikkagi siiski tehtud, mõneti ehk isegi mitte kehvemini kui eile, siis on tunne ikkagi selline so- so. Vihma kallal ilkumine lõppes õhtul kui (juba) peale kella kuut hakkas linnakohal tantsima roheline virmaliste punt. Pidu kestis ca kella üheksani ning mul õnnestus ka välja pildistama minna. See väike pisiasi, et kuidas oma kaamera sätestada aurora borealise tabamiseks... jäi tegemata, nii et lõpuks oli katse-eksituse-meetodil klõpsimine ja kaasvaatlejate abi see, mis suutis mu panna jäädvustama vähemalt midagigi. Ilupilte teen siis mõni teine kord. 

Aga mis seal ikka: kui jagatud rõõm on toppeltrõõm, siis jagatud ebaõnnestumine on ...ka rõõm. Ja virmalisi on tegelikult ka päris äge niisama vaadata. 

Esimesed pildid tegin koos poistega rõdul. Virmalised olid nii tugevad, et isegi linnatuledes olid nad nähtavad ja paistsid õrnrohekad(talvaliselt sööb linnavalgustus värvi ära ja aurora paistab pigem hallikas).

Aga fotokal on kõik valesti alates säriajast kuni ava suuruseni jms.

Homseni!

PS. eile oli  mu kodulinna naabritädi 103. sünnipäev! Pean talle rääkima, et tema sünnipäeval selline vinge etendus meil toimus, jah.